1.10
Uskumatu... Sõitsime autoga rahulikult ranna poole, mopoolne aken oli poolenisti lahti, kui järsku sajab aknast sisse mango. Päris mango. Nätaki vastu kätt. Kusjuures... me pole siiani päris kindlad, kas seekordsel mangosajul oli inimkäsi ka mängus või oligi asi lihtsalt väga hämmastav kokkusattumus. Väga hämmastav. Viimasel juhul oleks mangoga kokkupõrge jäänud saavutamata kui... päeval oleks suhteliselt ükskõik mis teisiti meil läinud... Huvitav mõte iseenesest...
Sel nädalavahetusel osaleme festivalil Busi Konde Sama. Pole päris sada protsenti kindel, mis on selle konkreetne eesmärk, aga õhtul on muuhulgas tasuta kontserdid erinevate esinejatega (sellised traditsioonilisema muusika viljelejad), niiet ilmselgelt läksime/lähme ka asja kaema. Eile oli päris huvitav. Selline... kohati... loitsimise või meditatiivse värgentsi moodi. Samas... kohati oli Lõuna-Ameerika-Aafrika-Euroopa segu. Huvitav igatahes. I natuke lindistas enda mp3’ga ka. Vaatab, ehk ta lubab mõne mõistlikuma lindistuse üles kunagi panna. Lahe oli see, et kui me eelmisel nädalavahetusel kontori juures ühtesi kohalikke nägime tantsutrenni tegemas (elava muusika saatel), siis eile me nägimegi neid samu festivalil esinemas. Äratundmisrõõm missugune. A – ja lisaks oli üks ääretult kaunis vaatepilt (ja ma ei tee üldse nalja – tegelikult oli ka väga ilus). Nimelt lisaks elavale muusikale oli neil kombeks laval muusikute kõrval tantsijaid rahvale näidata. Osad tantsijad olid suhteliselt väga korpulentsed naisterahvad (üks oli kohe eriti korpulentne), aga nende puusanõksud – vau! Noh, ilmselgelt neil oli, mida nõksutada, aga see nägi tõepoolest fantastiline välja.
Aga üldiselt ega me eile seal päris lõpuni ei jaksanud olla – kuna oleme nii harjunud juba varakult magama minema, siis ühe ajal festivalilt äratulemine oli juba täiesti lootusetult hilja ja me olime päris surmväsinud... Vaatame, kaua me täna vastu peame... :)
No comments:
Post a Comment