Krokodillid ja alligaatorid
kuuluvad mõlemad krokodilliliste seltsi. Õigem oleks muidugi öelda,
et krokodilliliste selts jaguneb kolmeks sugukonnaks: krokodillased,
alligaatorlased ja gaaviallased.
Krokodilliliste
keha on sisalikulaadne. Neil on esijalgadel 4, tagajalgadel 5
varvast. Keha katavad sarvplaadid, pärisnahas paiknevad veel
luuplaadikesed. Selgroog koosneb kokku umbes 67-st lülist. Krokodillilistele
kasvavad uued hambad, kui vanad on kulunud. Neil on kaheosaline magu
ja neil puudub kusepõis.
Kuigi
noored krokodillilised on võimelised jooksma isegi kuni 12 km/h, on
nad siiski kohastunud eluks vees. Neil on varvaste vahel ujulestad;
nende pea ja keha on ühel joonel, millest ülespoole on vaid silmad
ning ninasõõrmed (see võimaldab tal pinnal ujudes märkamatuks
jääda), samuti on ninasõõrmed otseühenduses hingetoruga, mitte
läbi suuõõne, nagu suuremal osal teistest selgroogselistest. See
võimaldab neil hingata isegi siis, kui neil on vee all suu lahti.
Krokodillilistede kopsud on imelised, võimaldades krokodillilistel
olla vee all kuni tund aega. Samuti on neil nahast kõrvaklapp, mis
vee alla minnes sulgub, kaitstes krokodilliliste sisekõrva vee all
vee eest. Krokodillilistel puuduvad huuled, mis tähendab, et ujumise
ajal läheb neil suu vett täis.
Vastassugupoolt
meelitavad krokodillilised eritades oma kehale muskuse-lõhnalist
ainet. Emane muneb olenevalt liigist 10-100 muna kas mudasse või
kõdunevatest taimedest pessa. Ta valvab mune kogu haudumise ajal.
Enne haudumist hakkavad pojad häälitsema ning ema kaevab nad siis
hoolikalt välja. Krokodillilised hoolitsevad oma poegade eest ka
hiljem. Mõned liigid näiteks kannavad pisemaid poegi ujudes suus
kaitsmise eesmärgil.
Krokodillidel
looduslikke vaenlasi praktiliselt ei ole. Küll aga on inimesed neid
suurtes kogustes hävitanud, tavaliselt naha, kuid ka rahvameditsiini
otstarbeks. Tänapäeval on nahka lubatud võtta vaid farmides
kasvatatavatelt krokodillidelt.
Kuigi
krokodillased ja allogaatorlased tunduvad olevat suhteliselt
sarnased, on nad treenitud vaatlejale siiski kergesti eristatavad.
Mõned erinevused on siinkohal välja toodud. Esiteks koon-
krokodillastel on pikk, suhteliselt kitsas ja V-kujuline koon, kuid
alligaatorlastel on see laiem ja pigem U-kujuline. Koonu erinevused
tulenevad nende erinevast toidueelistusest – alligaatorlased suudab
purustada tugevamaid asju, mida on vaja näiteks kilpkonnadest
toitumisel, kitsama koonuga krokodillased söövad seevastu peamiselt
kalu ning väiksemaid imetajaid. Erinevus on ka värvuses –
krokodillased on tavaliselt oliivirohekat-pruunikat tooni, kuid
alligaatorlased on tumedamad, kusjuures teinekord isegi päris
mustad.
