12.10
Kükitan rahulikult külmkapi ees, otsin parasjagu ... midagi mõnusat söödavat, kui I hüüatab ääretult tõsise häälega “Elen, ära mingil juhul liiguta!” No nii tõsist häält kuuldes ehmub ära küll. Piilun vaikselt ringi, et mis nüüd küll juhtus. Kuni K mul ootamatult õlga rapsab. Ahmistoimub??? Kõigepealt kästakse skulptuuri mängida ja siis hakatakse peksma ka? Tuli välja, et mul oli emane bulletant õlal. Bulletant on siis see kõige suurem (u. 4 cm) ja kõige julmem sipelgas siinkandis, kelle hammustus võib sind neljaks päevaks voodisse oigama panna, kusjuures kui ainult oigad, siis on isegi hästi läinud... Pärast me otsisime seda putukat veel jupp aega taga, kuniks meil õnnestus ta purki püüda, mispeale ta jäi meie traditsioonilise (kuigi seda on toimunud ainult üks kord) esmaspäevase mängupõrgu elavaks atraktsiooniks. Pärast läks temagi sügavkülma, nagu nii mitmedki teised putukad...
Enda mängupõrgut alustasime Yatzee mängimisega. Üllataval kombel ei I ega K polnud sellisest asjast varem kuulnud. Aga nad tabasid asja suhteliselt kergelt ära, niiet mängud said alata. Tuleb küll tunnistada, et kuna meil esmaspäevane hommik oli õige vara alanud, siis ega meil väga kauaks jaksu polnud. Aga pole hullu – vähemalt alustasime uue traditsiooniga. Nüüd saame kulutada hunniku internetiaega, et uusi mänge otsida.
Aga mis traditsioonilistesse õhtutesse puutub, siis neid on meil varsti üsna palju juba. Nagu öeldud, on esmaspäev mängude päralt, teisipäeval vaatama Meistri ja Margareta vene versiooni (neid on 12 osa ja see nädal on alles teise osa päralt), kolmapäeval on niisama filmiõhtu (mis tuletab meelde, et eelmise nädala film Kelin oli väga hea) ja neljapäeva õhtu on puhkamiseks, et siis nädalavahetus jälle koos mööda saata. (Kuigi kui me juhtume peamiselt kontoris olema, siis ega me üksteisele väga tähelepanu ei pööra arvuti kõrvalt...)
No comments:
Post a Comment