Ma polegi varem tähele pannud, et Tartus on nii palju pärnapuid ja et just parajal ajal on pool linna mattunud magusasse pärnaõie lõhna. Veel toredam on tõdeda, et on veel taolisi imelisi väikseid asju, mida märgata.
Käisime täna minu arvates täitsa müstilises paigas. Raekoja kellatornis. Vana masinavärk järjepidevalt ja rahustavalt tiksus samal ajal kui väljas sabises vihma ja puidust trepid kriuksusid jalge all. Tõeliselt ootamatult müstiline.