Sunday, April 28, 2013

Avastusretkedel

"See sinine"

"Piiluks korra aknast sisse"

"Number 9"

"Majal on väga tubli valvur" 
(Põhimõtteliselt käib siia juurde jutt teemal, kuidas ma EI saanud hammustada 
koeralt, kes oli pandud maja valvama ootamatult pika lehmaketi otsa."

"Sest mulle meeldivad aknad..."



Friday, April 26, 2013

Nädal täis loodust, teadust ja lähedasi.

Üks ebaharilik nädal sai jälle läbi... Kusjuures tõesti n ä d a l, mille alguseks ma loeks eelmist reedet. Nimelt too päev sain võõrustada natuke liiga harva näha olevaid ning ilmselt seetõttu veel rohkem oodatud külalisi, pluss veel varasaabunud ja seetõttu tulekuga mõnusa üllatuse kaasa toonud külalist. Kokkuvõttes tähendas see palju koduseid jutuajamisi, vahvat meeleolu, ägedaid tegemisi ja lisaks veel midagi sõnulseletamatut...mis teebki päevad rõõmsamaks. Kuid meeldiva ajaveetmisvõimaluse kõrval ootas nädalavahetusel ees omajagu ebaharilikke ettevalmistusi (millest enamik õnnestus ikka suht viimasele minutile lükata).  Nimelt oli tulemas loodusteaduste nädal. Minult tähendas see teadusbussi ühe etenduse õppimist ja esmaspäeval selle esitamist, linnulaulude õpetamist (mille käigus ma ise lõpuks ometi õppisin paar lihtsamat asja ära), silma lahkamise töötuba ning reedest ekskursiooni juhatamist Tallinna Ahhaa keskusesse ja loomaaeda. Lisaks juhtus just see nädal olema abiturientidel viimaseks... Nüüdseks on kõik need kooliasjad läbi. Ja peab tunnistama, et kogesin nende käigus kõiksugu ootamatusi:
- tuleb välja, et bioloogil on füüsika hoomamine ikka omajagu trikikas asi, kuigi paraja pingutuse abil siiski mingi piirini omandatav.
- see ei tohiks tegelikult üllatus olla, et õpilastele mürts ja pauk meeldib. Aga see tuli küll üllatusena, et kui oma õpetaja seda teeb, siis tema aktsiad kohe kordades tõusevad. KA nende seas, kellega ise klassiruumis otseselt kokku ei puutu.
- kui õpilased on nukrad, et õps (linnulaulu)tundi palju hiljaks jääb, siis see vist tähendab, et neile tõsiselt meeldib loodus (kahju, et neil polnud julgust kooliaasta algusepoole bioringi tulla).
- silmade lahkamine on endiselt ohtralt emotsioone tekitav. (Hilisem märkus iseendale - silmad tuleks pärast töö lõppu tagasi külmkappi panna, mitte lauale unustada...Ja kindlasti ei tohiks neid sinna mitmeks päevaks unustada...)
- kohalikel abiturientidel on kombeks tutipäeva varahommikul õpside akna all kõvasti muusikat lasta ja ruuporisse hõigata...
- lisaülesanded ikkagi väsitavad ja see võib tähendada veidi kergemini ärritumist.
- vaatamata (väiksele) vihmale on õpilastes, eriti nooremates, ääretult palju entusiasmi loomaaias ringi luusida
- endiselt tekivad mul oma pudinad, kellele meeldib mo'ga koos ringi uudistada ja lugusid rääkida
- ja keegi ei kadunudki ära! Minu teada... ;)

Tea, mida uus nädal toob? Ega teisiti ei saa teada, kui 'elame ja näeme'.

Tuesday, April 16, 2013

Luuletused

... need meeldivad mulle endiselt ja pigem järjest enam. See, kuidas nii väheste sõnadega saab öelda nii paljut ja samas, kuidas tegelikult me absoluutselt ei tea neid seosed ja neid põhjuseid, miks autor just sellise sõnastusega luuleteose kirjutas. Mulle meeldib ikka mõelda, et need sõnad pole juhuslikud valitud. Ja isegi, kui meile tundub, et saaks paremini, siis tegelikult me äkki ei tea ega taju asja olemust ja põhjust...

Ehk siis ma käisin raamatukogus ja jalutasin sealt kogemata kolme teosega välja...

Aga mis muudesse teemadesse puutub, siis ... endiselt on mul vahvad sõbrad. Tuumik on ja jääb. Ja nüüd jääb veel nähtavamalt igapäevaellu. Ja see on hea.


(PS. Triikrauad on saatanast. Kui mitte muidu, siis vähemalt enne kella kümmet hommikul kindlasti.)


Wednesday, April 10, 2013

Juba lähemal

Vahepeal vist ei saakski aru kevade vaiksest ligihiilimisest, aga kui ainult korra või kaks nädalas käia teatud marsruudil ja iga kord avastada, et lumevaba pinda on järjest enam, siis paneb küll seda kevade salakavalust veidi paremini tähele. Kummaline tunne - nagu poleks enam igiammu näinud perioodi, kui kogu valge ära kaob, kõik asendub hallikas-pruunika tooniga (üldisel hallil foonil värvilaikudeks mõned eelmisest aastast maha visatud kommipaberid) ja edasi tuleb juba otsima hakata esimesi tõeliselt kauneid rohekaid värve. Kõik laulab, kõik ärkab ja kõik tärkab. Nagu ikka kevadel. Ja ometi uutmoodi.

Siinkandis on juba dokumenteeritud esimeste kuldnokkade kohalolu, kuigi ise pole veel tähele pannud. Päevad on juba nii pikad, et tavaline magamaminemise aeg satub varsti valgesse aega... Ja kuigi see on kummaline, siis päevad justkui loksuksid omamoodi paika.

Nüüd tuleb ainult endas energiat leida, et üks järjekordne lõpp ja kõik sellega kaasnevad ponnistused relatiivseltki edukalt ära teha.

Monday, April 8, 2013

Vahest ei väsi, jah...

Mõtlesin selle peale, et kuigi ma olen esimese aasta õps, siis hetkel ei ole ma täiesti ära keeranud, mul on isegi nädalavahetuse-eraelu olemas ja killuke leian aega raamatuid lugeda ning mõne hobi-laadse asjaga tegeleda. Ja kokkuvõttes on see vist päris osav saavutus? Kuigi tõenäoliselt see mitte-totaalselt-ära-keeramine ja kõik koolivälised asjad on omavahel väga tugevas positiivses seoses... Niiet on vist aeg olla natuke tänulik? (Väga materiaalses mõttes ka uue tunniplaani eest, mis on minu jaoks parem kui eelmine.)

Muus osas... ühed otsused tehtud ja nüüd ootavad asjad ainult tegemist...

PS. Kui kellelgi on soovi väike ergutus-süst saada, siis see aitab: http://www.youtube.com/watch?v=tvY7Nw1i6Kw