Nädalavahetused on viimasel ajal päris mitmekesised ja mõningal määral ootamatud. Summa-summaarumina positiivsed ja head või isegi võiks öelda, et ilusamad kui ette oleks võinud kujutada. Vaatamata väikesele haiguspuhangule.
Üks Kareva luuletus, mis mulle mõnda aega tagasi silma jäi:
Mul on hirm nende piltide ees,
mis kerkivad ei tea kust.
Mul on hirm selle pimeda ees,
kui k õ i k on silme eest must.
Hing hämaralt aimab mõnda,
mis maailmas tulemas.
Mis imelik õnn on tunda
lund laugudel sulamas!
See helk, see lohutav puude
teeb teiseks kõik tarkuse.
Üks mõistetamatu mõõde
käib üle me kartuse.
No comments:
Post a Comment