Ma olin rott

Sain täna läbi ühe lasteraamatu pealkirjaga "I was a rat". Jah, see oli 'lastekas'. Jah, see oli hea. Sisuliselt võis soovi korral välja lugeda sama, mida Pratchett aeg-ajalt propageerib - ühelgi lool ei ole algust ega lõppu, ükski lugu ei ole sirgjooneline. Alati on kõrvallood, kõik teemad põimuvad, tõeline algus ulatub kaugustesse ja loo või seikluse mõju lõpp-punkti ei tea keegi. Kõik kestab. Lisaks muidugi - pole mõtet teisi kadestada, sest sa kunagi ei tea, mida üks, teine või kolmas positsioon endaga kaasas kannab ja mida inimene tegelikult oma mõtetes peidab. Lihtne ja õige mõte. Vahest on tähtis seda jälle meelde tuletada.