Oehh...

Maailmas toimuv on hirmutav. Loodetavasti lahendatakse asjad maksimaalselt rahulikult ja asi ei lõpe suurema pauguga... Eks rahu ja tasakaal kuluks igale poole ära.

Samal ajal Tartus:

Natuke müstikat argipäeva

Ma polegi varem tähele pannud, et Tartus on nii palju pärnapuid ja et just parajal ajal on pool linna mattunud magusasse pärnaõie lõhna. Veel toredam on tõdeda, et on veel taolisi imelisi väikseid asju, mida märgata.

Käisime täna minu arvates täitsa müstilises paigas. Raekoja kellatornis. Vana masinavärk järjepidevalt ja rahustavalt tiksus samal ajal kui väljas sabises vihma ja puidust trepid kriuksusid jalge all. Tõeliselt ootamatult müstiline.

Kukeline

Täitsa naljakas. Poleks arvanud, et nii juhtub, aga tuleb välja, et mulle täitsa meeldib see harrastusnäitemise teema. Esiteks on inimesed vahvad, teiseks on etendus ise vahva, kolmandaks on tore, kui publikus emotsioonid tekivad ja neljandaks - päev on ise kuidagi hulga huvitavam, kui esinemise ebatavaline elevus seal juures on.

Üks lillepilt ka. Lihtsalt selleks, et postitus värvilisem oleks:

PS. Valged põõsasroosid tõepoolest lõhnavad jumalikult. Ma saan nüüd lõpuks aru, miks K neid kogu aeg nuusutab :D

Võililled vaatavad vastu

Kevad on ootamatult, aga kaua igatsetult käes. Tegelikult peaaegu suvigi juba - oled paar päeva kodus haige ja üks hetk aknast välja vaadates tervitab terve suur platsitäis kollaseid võililli.
Aga tõesti - haige. Ilmselt kogu tööstress ja kiirustamine väsitasid ära, niiet mingi suvaline viirus niitis maha. Mingil määral on toregi (kui haigeolemine kõrvale jätta) - saab puhata ja raamatut lugeda ja telkut vaadata ja magada. Ainult, et muud lihtsalt ei jaksagi suurt teha. Teatud piirini on tore, aga siis hakkab ära tüütama - tahaks teha kõiki neid asju, mis mõttes mõlguvad ning muuhulgas minna välja pikalt metsapiirile jalutama ja linnulaulu nautima. Aga ei jaksa. Samas, kui mõtlema hakata ... kas muidu oleks jaksanud? Võib-olla on aeg mitmedki ajaveetmisvormid üle mõelda...

Aga lisan ka ühe nädalatetaguse pildi, kui sain rõdul natuke soojust ja rahu nautida. Kahju ainult, et pildiga ei saa mõnusat lindude lõõritamist ja päikese paitamist kaasa pakkida.

(Aga tegelikult tuleks alati positiivset rohkem välja tuua. Niiet haigus ja muud tüütused kõrvale jätta, siis on iseendal ja lähedastel väga toredaid uudiseid - kes said vahepeal doktoriks, kes võitis kohalikke harrastusnäitlejate festivale ja kes võitis rahvuvahelisi koorilaulu festivale. Vinge.)

Sai lubatud...

... et kui sellest saab pilt tehtud, siis mina panen siia üles.

Nimelt - tuli välja, et minu tehtud pildid sattusid ajalehte. Ainult, et autori asemel oli lihtsalt kirjutatud 'erakogu'. Niisiis, ma teen asjale korrektuuri.

Fotode autoriks: mina.
Ja teine viga oli artiklis veel. Kui minule ei meeldinud piltide autorluse varjamine, siis Tarvole ei meeldinud, et talle viidatakse kui Tarmole...