Teadusnurgake - krokodillilised

Hullult huvitav tekst! Peamiselt sain selle miksikese lehelt:

Krokodillid ja alligaatorid kuuluvad mõlemad krokodilliliste seltsi. Õigem oleks muidugi öelda, et krokodilliliste selts jaguneb kolmeks sugukonnaks: krokodillased, alligaatorlased ja gaaviallased.

Krokodilliliste keha on sisalikulaadne. Neil on esijalgadel 4, tagajalgadel 5 varvast. Keha katavad sarvplaadid, pärisnahas paiknevad veel luuplaadikesed. Selgroog koosneb kokku umbes 67-st lülist. Krokodillilistele kasvavad uued hambad, kui vanad on kulunud. Neil on kaheosaline magu ja neil puudub kusepõis.

Kuigi noored krokodillilised on võimelised jooksma isegi kuni 12 km/h, on nad siiski kohastunud eluks vees. Neil on varvaste vahel ujulestad; nende pea ja keha on ühel joonel, millest ülespoole on vaid silmad ning ninasõõrmed (see võimaldab tal pinnal ujudes märkamatuks jääda), samuti on ninasõõrmed otseühenduses hingetoruga, mitte läbi suuõõne, nagu suuremal osal teistest selgroogselistest. See võimaldab neil hingata isegi siis, kui neil on vee all suu lahti. Krokodillilistede kopsud on imelised, võimaldades krokodillilistel olla vee all kuni tund aega. Samuti on neil nahast kõrvaklapp, mis vee alla minnes sulgub, kaitstes krokodilliliste sisekõrva vee all vee eest. Krokodillilistel puuduvad huuled, mis tähendab, et ujumise ajal läheb neil suu vett täis.

Vastassugupoolt meelitavad krokodillilised eritades oma kehale muskuse-lõhnalist ainet. Emane muneb olenevalt liigist 10-100 muna kas mudasse või kõdunevatest taimedest pessa. Ta valvab mune kogu haudumise ajal. Enne haudumist hakkavad pojad häälitsema ning ema kaevab nad siis hoolikalt välja. Krokodillilised hoolitsevad oma poegade eest ka hiljem. Mõned liigid näiteks kannavad pisemaid poegi ujudes suus kaitsmise eesmärgil.

Krokodillidel looduslikke vaenlasi praktiliselt ei ole. Küll aga on inimesed neid suurtes kogustes hävitanud, tavaliselt naha, kuid ka rahvameditsiini otstarbeks. Tänapäeval on nahka lubatud võtta vaid farmides kasvatatavatelt krokodillidelt.

Kuigi krokodillased ja allogaatorlased tunduvad olevat suhteliselt sarnased, on nad treenitud vaatlejale siiski kergesti eristatavad. Mõned erinevused on siinkohal välja toodud. Esiteks koon- krokodillastel on pikk, suhteliselt kitsas ja V-kujuline koon, kuid alligaatorlastel on see laiem ja pigem U-kujuline. Koonu erinevused tulenevad nende erinevast toidueelistusest – alligaatorlased suudab purustada tugevamaid asju, mida on vaja näiteks kilpkonnadest toitumisel, kitsama koonuga krokodillased söövad seevastu peamiselt kalu ning väiksemaid imetajaid. Erinevus on ka värvuses – krokodillased on tavaliselt oliivirohekat-pruunikat tooni, kuid alligaatorlased on tumedamad, kusjuures teinekord isegi päris mustad.

Kirjutamise asemel

Tõenäoliselt võiks ühel, teisel või kolmandal teemal mõtteid jagada, aga pole midagi parata - mul läheb praegu aur igale poole mujale. Tööl on omajagu tegemist ja ega tööväliseltki ma ainult kodus arvuti taga passi (või kui passin, siis suhteliselt eesmärgipäraselt asjalikult). Niisiis panen veel kaks pilti üles, meenutamaks toda 'fotoväljakutset', mida ma eelmine kord mainisin. Tegelikult võiks justkui kolmanda ka panna (väga äge sai), aga tollele mul pole ainuisikulist copywrite'i.

'Must-valge':

Ja 'midagi roosat':

Teine advent juba ukse ees? Tegelt?

K kurtis, et ma pole liialt ammu midagi kirjutanud. Parandagem ennast...

"Kiired sammud kajavad tänaval vastu vihmas edasi rutates. Ma pean ruttu koju jõudma - nii palju on veel teha! Ülekäigurada. Jälle see punane tuli! Piiiks-.,,,..-piiiks-......-piiiks-...... ... Aeg liigub nii kähku - ma ei jõua! Ma pean veel enne koristama kui nad tulevad. Mul tuleb poest läbi käia, pean süüa tegema. Jahu, munad, piim. Tuleb teha pannkooke- need läksid eelmine kord hästi peale, aga nüüd peaks midagi paremini tegema... Piiiks-...... miks see juba roheliseks ei lähe? Mul on kiire! Ma pean... Aeg muudkui läheb ja mina olen ikka siin paigal. Täielik raiskamine! Piiks-......-piiiks-...... Ma ei jõua ju nõnda kuhugi! Ma pean ennastki korda sättima enne, kui sõbrad tulevad! Pean ennast tegema paremaks ja ilusamaks! Piiiks-...... No kurat küll nüüd! Mul on kiire!!! Piiiks-...... Ma ei jõua ju nõnda kuhugi! Kiire on! ... Aga.... kelle jaoks, miks ma kiirustan?

... roheline tuli süttib... ma astun edasi... "



Praegu on mul ja Tarvol käimas väike väljakutse regulaarse temaatilise fotografeerimise näol. Ehk siis - 30 päeva ja iga päev tuleb erineval teemal pilti teha. Panen siia üles ühe, mille üle ise päris uhke olen. Teemaks - what i wore today (ehk mis mul täna seljas oli või mida täna kandsin - oleneb, kuidas keegi tõlgib-tõlgendab).

Lisaboonusena - väga lahe lõunanaabritelt pärinev muusika, mida teine K õnneks ka minuga jagas:
http://www.youtube.com/watch?v=A4ePCWZbEYo

To gain worth

Räägitakse, et head mõtted vajavad jagamist.
Kui padja/voodikatteks mõeldud heegeldatud ruudud ei jõua kuidagi padja/voodikatteni, siis alternatiivina võib neist hoopis lambikatte teha.

Lisaks sattusin otsa kunagi ammu Coelho raamatust välja kirjutatud tekstijupile:
''He still had a long way to go to the Pyramids, and someday this morning would just be a memory. But this was the present moment - the party the camel driver had mentioned - and he wanted to live it as he did the lessons of his past and dreams of his future. Although the vision of the date palms would someday be just a memory, right now it signified shade, water, and refuge from the war.
...
...
The secret is the present. If you pay attention to the present, you can improve upon it. And, if you improve on the present, what comes later will also be better.''

Unemägi

Samal ajal kui kuskil kaugustes (kuigi väidetavalt ka lähemal) möllas maru, nägin mina rahulikku und. Miskipärast leidis tee minu unenäkku härra Mägi, kes laulis laulu kodust (natuke kahtlen, kas taoline laul tegelikkuses üldse olemaski on). Hommikul kiirelt uurisin veidike juutuubis, mille tulemusel sattus ette hoopis selline lugu: http://www.youtube.com/watch?v=lfqGZX6-TFo. Tegu ju samuti väga hea looga, niiet miks siis mitte jagada ja meelde tuletada (nagunii pole keegi ammu kuulanud).